Teie linn
Tallinn
Näita kõik linnad
Meie asukoht
Narva mnt. 7, II trepikoda, 6 korrus, kabinet nr. 641, 10117 Tallinn, Eesti+372 6980260
Tellige tagasi kõne
x
+
Varajase tellijasoodustus ON-LINE REISIOTSING

Kreeka ajalugu

Kõikvõimsate Hellaste ajalugu küündib kuni kiviaja küttijateni: see on umbes 4000 aastat vana. Kahtlematta Kreeka tsivilisatsioon on suure tähtsusega tänapäeva maailmas.

Maailmakunst, teadus, poliitika, filosoofia ja keeled on kõik tihedalt seotud Kreeka kultuuri ja ajalooga.

Minoste ajastu



Kreeta (2800 – 1500 eKr)

Minose tsivilisatsioon on kõrgem tsivilisatsioon, mis ilmus Kreeta saarel umbes 6. Sajandil eKr. Neoliitikumi epohhi. Kõige kasulikumal geograafilisel positsioonil Kreekas ristusid omavahel kaubandus ja mereteed, mis oli üks olulistest faktoritest selle kultuuri ja ajaloolisel arendusel ja uue tsivilisatsiooni loomisel, mis endiselt hiilgab oma suursuguse ja säraga. On märkimisväärne, et naised mängisid olulist rolli kiirel majanduskasvul ja heaolul Kreeta tsivilisatsioonis. Neil aegadel hoidsid naised kõrget kohta Kreeta ühiskonnas, mis jäi kadunuks järgnevatel patriarhaalsetel sajanditel. 1700 eKr ajaks olid Minosed arendanud palju tõhusama kirjakeele arvestuste pidamise ja sideühenduse, kiiresti arenevas kommerts impeeriumis. Nad loobusid piktograafilisest kirjavormist mida nad olid algselt kasutanud ja loodi  lineaar skript nimega Linear A. Umbes 1400 eKr. Knossos löödi laiali ja põletati maatasa. Minose tsivilisatsiooni oli leidnud oma lõpu.

Arheaani ajastu (1400 – 1100 eKr)

Umbes 1400 eKr Arheaanid maabusid Peloponnese poolsaarel. Seal on endiselt palju vaidlusi nende päritolu kohta. Ühe versiooni järgi nad olid Põhja Kreeka hõim, teised aga usuavad, et see hõim tuli Kesk-Euroopast.

Igatahes, nemad olid need kes tõid olümpia jumalate pagana kultuse ja Kreeka kultuuri uued elemendid. See ajalooline ajastu oli legendaarne, Homeri luuletuste ja mitmete Kreeka jumalate ja kangelaste müütide järgi. 

Trooja sõda, kujutatud iidsel kirjandusel (Ilias, Odüsseia) ja kunstiteosed, mis olid Arheaanide kulminatsioon sellel perioodil ja nende esimene samm selle lagunemisele. Mycenaeani tsivilisatsioon varises kokku umbes 1100 eKr ajal.

Homerose aeg (1200 – 800 eKr.)

Doriani päritolu on teadmata. Legendi järgi nad olid Heraklese järeltulijad. Alguses, pärast Doriani sissetungi, riik oli lagunemas aga üsna peagi situatsioon muutus ja moodustati uus tsivilisatsioon mis koosnes Mycenaania, Kreeta, Arheaanlia, Aasia ja Doriani kultuurist. See oli see aeg, mil tekkis Kreeka keel mille Suur Homeros kirjutas selle enda igaveseks tööks, mis oli täis tema epohhi maitseid.

Arhailine ajastu ( 800-480 eKr.)

Arhailisel perioodil linnriigid kasvasid ja õitsesid, ilmnes klassikaline filosoofia, teater ja luulekirjandus tänu kirjakeele taaskasutusele, mis jäi kadunud Tumedatel aegadel (1200-800 eKr.) Üks märkimisväärseid sündmusi sellel perioodil oli Peloponnesiani Liidu loomine, mida juhtis Sparta. See periood lõppes Xerxes sissetungiga Kreekasse.



Klassikaline periood (480 – 323 eKr)

See oli 200 aastane periood Kreeka kultuuris, mis kestis 5 sajandit eKr. Sellel perioodil Kreeka kunst, kultuur ja arhitektuur laienes üle kogu maailmale tänu Aleksander Suurele.

Hellenite periood (323 – 146 eKr)

Aleksander Suure surm kahtlematta suurendas suure impeeriumi kildudeks lagunemist. Aleksander Suure sõjapealikud jagasid riigi osad omavahel laiali. Kreeka ja Makedoonia langes Antipaterile. Traakia läks Lysimachusele. Aasia minoor Antigonusele, Babüloonia läks Seleucusele, Egiptus Ptolomaeusele. 148 eKr Makedoonia ja Kreeka langes roomlaste sissetungijate kätte, viimasena langes Ptolomaeuse kuningriik Egiptuses.

Rooma periood (149 eKr – 330 pKr)

Rooma aeg algas peale Roomlaste võitu Korintlaste üle Korintlaste lahingus 146 eKr ajal ja kestis kuni Büsantside taasloomiseni. Enamus suurest tsivilisatsioonist, Rooma tsivilisatsioon läbis enesehävituse tänu korruptsioonile, tegevusetuse eluviisi ja ahnuse tõttu.

Büsantside periood (330 – 1453 pKr)

Sellel perioodi aluseks oli õigeusu kristlus Kreekas, Venemaa ja Balkanite loomine.

Sel ajal keiser Justinian I Büsantsi impeerium jõudis oma hiilguse tippu ja sellest sai suurim jõud vahemerel. 1453 pKr ajal suur tsivilisatsioon langes Ottomani sissetungijate rünnaku alla ning mis hiljem jäi Ottomani impeeriumi võimu alla

Ottomani Kreeka ( 1453 – 1821)

See ajastu oli Kreeka ajaloo raskeim. Kuigi Türklased jätsid Kreeklaste vabaduse puhtalt usu kätte, Kreeka rahvus ei lõpetanud iialgi võitlemas oma iseseisvuse eest.

Revolutsioon (1821 – 1832)

25 märts oli märgitud revolutsiooni alguse kuupäevaks. Õigeusu kirik mängis selles juhtivat rolli, kui patriarh heiskas revolutsiooni lipu. Peale ühte aastat rasket ja kibedat võitlust, Rahvuslik assemblee kuulutas välja Kreeka iseseisvuse, kuid siiski sisemised vastuolud viisid kodusõja alguseni aastatel 1823 – 1825. 2 aastat hiljem, 1827 aastal valiti esimene Kreeka president. Inglismaast, Venemaast ja Prantsusmaast said käendajad Kreeka staatuse autonoomsuses . Aastal 1832, vastavalt Andrianople sõlmitud rahulepingule, Türgi tunnustas Kreeka iseseisvust.

Uus aeg

1830 – 1922 aastaid on peetud üheks suurimaiks poliitiliseks segaduseks. Kreeka langes maailma juhtivate võimude mõju alla, võimud kes panustasid Kreeka iseseisvusele. Tänu sellele oli Kreeka sunnitud võtma arvesse nende arvamusi, niisiis aastal 1862 George I, Hollandi prints valiti Kreeka presidendiks. Tänu sellele faktile, Iiooni saared, Thessaly ja osa Epirusest anti tagasi Kreekale. 20 sajandi alguses, Balkani sõdade käigus aastail 1912-1913, Kreeka sai Aegeani saared, Kreeta,Epiruse ja Makedoonia ja peale esimest Maailmasõda, Kreekai sai Traakia ja Izmiri. 1922 oli märgitud sellisena kui „ Aasia minoori katastroof”  kui Kreeka pidi unustama keiserlikud plaanid vabastada Aasia minoori rannik Türklaste võimu alt ja vana hiilguse taastamist.